Uudised

(Uudiseid kokku: 9)

Ülo Sooster – kunstnik, keda nõukogude võim ümber ei kasvatanud

Lisatud: 26.03.2024

Läbi aegade ühe mõjukaima ja maailmas tuntuima eesti kunstniku Ülo Soosteri varajased tööd pandi tema 100. sünniaastapäeval Tallinnas näitusele.

Ettepaneku korraldada näitus ajaloomuuseumi Suurgildi hoones tegi Eesti Mälu Instituut. «See koht sobis meile: näitusel rullub lahti lugu Ülo noorpõlvest kuni laagriaja lõpuni,» ütleb näituse üks kuraatoritest, Ülo Soosteri kunstnikust poeg Tenno Sooster, kes hääldab oma isa eesnime otsekui prantsuspäraselt rõhuga teisel silbil.

«Alustame lapsepõlvest talus, seejärel õpinguajast Tartus. Edasi vangilaager. Lõpetame ajaga, mil kunstnik kolib Tallinnast Moskvasse. Moskva perioodi hakkab kajastama suur näitus, mis avatakse 17. oktoobril Mikkeli muuseumis,» lisab näituse teine kuraator, kunstiajaloolane Ksenija Remezova.

Lisainfo: Postimees



Kujutav kunst Tartus 1960. aastatel

Lisatud: 03.10.2023

Tartu Kunstimuuseumis on alates 16. septembrist avatud näitus „Kujutav kunst Tartus 1960. aastatel”, mis keskendub Tartule kui Eesti maalikunsti pealinnale.

Näituse ajendiks oli Tartu kuulsus Eesti maalikunsti pealinnana vähemasti 1960. aastate lõpuni, mil hakati rääkima tugevate noorte maalipõlvkondade esilekerkimisest Tallinnas. Tartusse sõideti Tallinnast bussidega, et vaadata alates 1955. aastast toimunud Tartu kunsti aastanäitusi või kunstnike isiku- ja grupinäitusi, mida Tartu Kunstimuuseum korraldas.

Telliskivihoone aadressil Vallikraavi 14 – kunstimuuseumi asupaik 1945. aasta lõpust 2018. aastani – oli koht, kuhu kunstisõbrad Tartus kõigepealt sammud seadsid, aga uuema kunsti näitusi ja isikunäitusi hakkas järjest tihedamini korraldama ka 1959. aasta lõpul valminud Tartu Kunstnike Maja (tänane Tartu Kunstimaja).

Tartu kunsti uuenemist seostati tollal esmalt muuseumi esimesest, 1964. aastal korraldatud grupinäitusest osavõtjatega – Efraim Allsalu, Kaljo Polli ja Ilmar Maliniga. Allsalu ja Polli loomingus olid 1960. aastad kõrgaeg. Malini kõrval, kelle kunst arenes sürrealismi suunas, paistsid radikaalsemate suundumustega – abstraktne ekspressionism, assamblaaž, op-kunst, pop-installatsioon – silma Lola Liivat-Makarova ja Kaljo Põllu.

Lisainfo: Tartmus



Kondase keskuses avatakse soome kunstniku näitus masinatest

Lisatud: 19.06.2023

Teisipäeval, 13. juunil kell 17 avatakse Kondase keskuse II korrusel Soome kunstniku Loviisa Tala näitus masinatest «Inimene kui masin. Portreed mehaanika kaudu», mis jääb avatuks kuni 27. augustini.

Loviisa Tala (s 1987) on Helsingis elav kunstnik. Masinad ja tööstusmaastikud on ta töödes juba pikka aega olemas olnud ning nende ilu paelub teda ikka ja jälle. Kuid kõige selle taga on ta kunsti keskmes alati uudishimu inimese kui liigi kohta – missugused me oleme ja mis meist saab?

Kunstnik on öelnud: «Kohmakad masinad ärkavad ellu värvikate portreedena. Iga teos on kui metafoorne koomiksiruut. Neil kujutatud inimeste lood ja sisemaailmad avanevad äratuntavaiks sümboleiks muundunud värvide ja masinaosade kaudu. Kogu loomeprotsessi vältel süüvin sügavale portreteeritava maailma. Süvenen ta huvidesse, lugudesse, ilmetesse ja kehakeelde. Intervjueerin, kuulan, kirjutan ja teen pausi. See on kui inimese sisse minek, soov tema lugu edasi anda ja teda täielikult mõista. Iga detail, iga värv jutustab midagi masina taga peituva inimese kohta. Kes peatub ja mu töid lähemalt uurib, võib astuda sammukese kellegi teise maailma, kuid samal ajal avastada midagi ka iseenda kohta.» Missugune masin oleksid sina? Milline on sinu lugu?

Lisainfo: Postimees - Kultuur



Jaanus Nessler "Impressioon naivismis, või vastupidi"

Lisatud: 25.05.2023

Alates 24. maist on E-Kunstisalongis (Tehase 16, Tartu) avatud Jaanus Nessleri näitus "Impressioon naivismis, või vastupidi". Teostega saab tutvuda E-Kunstisalongi kodulehel ja galeriis kohapeal.

Jaanus Nessler


Lisainfo: E-Kunstisalong



Legendi kogu maalidest valmis näitus

Lisatud: 04.04.2023

E-kunstisalongis saab vaadata Enn Volmere (1908–1978) teoste näitust «Maalid ühest kogust». Põllumajandust ja mesindust õppinud mees kuulus aastast 1961 kunstnike liitu ja maalis peamiselt Lõuna-Eesti maastikke.

Nüüdses väljapanekus on esindatud ka tema loomingu teisi harusid, natüürmorte ja figuraalkompositsiooni, inimfiguuride taustaks on kunstnikul tavaliselt maalitud maastik.

Lisainfo: Tartu Postimees



Peeter Mudist
Lihtne ja poolmüstiline

Lisatud: 22.12.2022

On jäänud mulje, et inimesele meeldib pigem, kui asjad on kindlad. Kindel rahasumma, kindel kellaaeg ja igasugused muud kindlad asjad. Ütle, mis sa arvad, käi välja ideed, haara initsiatiiv. Tee seda kohe!

Tuleb olla aktiivne ja asuda tegudele. Enesekindel peab loomulikult olema. Enesekindlus tähendab seda, et sa ei ole fookusest väljas. Lähed töövestlusele või koosolekule ja kõik pommitavad seal enesekindlalt ideedega, nagu oleks teinud natuke amfetamiini. Võib-olla polegi lõppude lõpuks nii tähtis, kas need on ideed või pseudo­ideed, kas need ka töötavad või mitte, kas neid üldse kuulatakse, pannakse tähele jne, peaasi, et midagi on, et oleks aktiviteet, liikumine, õhu ja inimeste liikumine. Kõige hullem on, kui midagi ei ole.

Lisainfo: Postimees



Kunstiostja põgeneb inflatsiooni eest kunstivara kantsi

Lisatud: 13.12.2022

Selle sügise Eesti kunstioksjonite hooajal oli müüdud piltide seas elavate kunstnike osakaal kõigest umbkaudu kolmandik, ent välismaised kunstikogujad eelistatavad pigem investeerida alustavatesse ja tõusvatesse nimedesse.

Kunstioksjonite kataloogides on meil kõige enam maastikupilte, kuid oksjonimajade julgus maitse suunamisel võiks olla avangardsem ning ulatuda loodusmaalist kaugemale.

Lisainfo: Postimees



Küpse kunsti läbikulg Kursi koolkonna näitel

Lisatud: 29.11.2022

Vana-Võromaa kultuurikojas on reedest vaadata kunstirühmituse Kursi koolkond 35. sünnipäevale pühendatud näitus, mille läbivaks jooneks on küpsus ja vilumus, mille rühmituse liikmed on elu jooksul saavutanud.

«Kursi koolkonna põhiline läbiv teema on inimene ja nali, grotesk, väike vimka viskamine – see on aastakümneid olnud Kursi koolkonna ühine nimetaja,» rääkis rühmituse asutajaliige ja näituse kuraator Ilmar Kruusamäe.

Lisainfo: Lõuna-Eesti Postimees



Põlev mees Peeter Mudist

Lisatud: 08.11.2022

Avatud ERMi galeriis alates 1. oktoober 2022 kuni 2023. aasta jaanuari keskpaigani. Sissepääs A-sissepääsust.

Näitus “Põlev mees Peeter Mudist” on pühendatud kunstniku 80. sünniaastapäevale. Meie kunsti ühe omanäolisema kunstniku maalid on väga paljudele tuntud, veidi vähem on teada tema kujud, mis ei jää mingil juhul maalidele alla. Kokku on eksponeeritud ligi 60 maali ja paarkümmend skulptuuri. Töid on valitud peamiselt kahe Eesti suurema kunstimuuseumi ja kahe kõige rohkem Peeter Mudisti maale omava erakogu kollektsioonist. Teosed kujutavad kunstnikule olulisi inimesi. Piltide juures on kasutatud Peeter Mudisti enda kirjutatud tekste.

Peeter Mudist on Eesti kunsti üks suuremaid legende, kelle loomingut on alati saatnud kunstiarmastajate suur imetlus. Ta kujundas oma erilise maalilaadi välja 1970. aastate alguseks, vaid mõned aastad pärast Eesti Kunstiinstituudi (praegu Eesti Kunstiakadeemia) lõpetamist. See stiil erines märgatavalt kõigest, mida tookord maalikunstis tehti. Mudistil jätkus erinemiseks tugevust ja see tugevus andis talle ka harukordse sisemise vabaduse. Võimalik, et seda mõjutas ka pool elu põetud Parkinsoni tõbi, mistõttu oli tal aega keskenduda vaid kõige olulisemale. Seepärast on meie näituse pealkiri „Põlev mees“.

Kuraatoriks on Reet Mark ja näituse kujundas Emma Eensalu.

Lisainfo: Eesti Rahva Muuseum